Kangerluup ornittagassanngorlugu ineriartortinnera

Kulturikkut oqaluttuarisaaneq sumiiffimmut pingaarutilik

Arsuup kangerlua takornariaqarneq ilisimatusarnerlu eqqarsaatigalugit soqutiginaatiliuvoq. Kangerluk nunatamigut immikkuullarissuteqarpoq sallertut assersuutitut Ikkami talut assersuutigalugit. Uumasoqarluarpoq naggorissuulluni timmiarpassuaqarlunilu umimmaqarpoq. Taanna Kalaallit Nunaata oqaluttuassartaani tamaneersunik arlalinnik assigiinngitsunik nunaqarfeqarpoq inuerussimasunik - inuit najugaqarfigisimasaat, qallunaatsiaat illorsuakuiniillu Amerikamiut sakkutooqarfiannut, kingullermilu Ivittuut kiisalu Issittumi Sakkutooqarfik. Tamanna ataatsimut isigalugu pinngortitamik kulturikkullu misigisassanik assigiinngitsorpassuarnik tunniussassaqarpoq, kangerlullu kulturikkut oqaluttuarisaanikkut sumiiffimmuinnaq pinnani pingaaruteqartuuvoq.
Immikkortumi tamarmi periarfissat misissorneqassapput sumiiffimmiittullu, soorlu Ivittuuni aatsitassanik piiaanermi aatsitassanullu katersugaasivik suleqatigalugit, aaqqissuuteqqissaarneqassaput. Aallaaviatigut sumiiffimmi Arsuk takornariaqarnermi tikeqqaartarfittut atuuffeqassaaq – kangerlummi sammisassanut aammalu nunap ilaani tamaani takornarianut sakkortuumik misigisaqarumasunut aallaavittut.
Kangilinnguit ingammillu Ivittuut sanaartukkanik atortunillu illoqarfiupput Kalaallit Nunaata oqaluttuassartaani pingaarutilimmik orsugiammik piiaaffiusimasoq aammalu Issittumi Sakkutooqarfik.

Ivittuuni illut arlallit aamma eriagisarialittut tammatsaalisatut toqqagaapput.

Illut illoqarfiullu ilai eriaginartut: Ivittuut_gulebynotater_dk.pdf